Erinevad elektrilised liikurid on saanud kuumaks teemaks külvates nii muret, hirmu, põnevust kui rõõmu. Ühtäkki on elektrilised rattad, tõuksid, rulad ja tasakaaluliikurid vallutanud linna. Liikumine on sujuvam, kahanevad ummikud, väheneb saaste, paraneb tervis. Õhus on uue ajastu hõngu, aga ka hirmu kaose ees. Mida teha, et ei peaks tehnikauudistest rõõmu tundes kartma ega kahetsema?
Mullusuvine hitt tasakaaluliikurid ei mõjunud kuigi ohtlikuna, kuigi võisid liikuda kuni 30 km/h. Tänavu on Tallinna ja Tartu üle ujutanud elektritõukerattad, mis on kuni 70 kilomeetrise tunnikiirusega teistele liiklejatele märkimisväärseks riskiks. Kõnniteel kihutades võivad nad ohtlikud olla jalutajatele-lastele-koertele, autoteel jällegi iseendale. Tekkinud olukord vajab uusi kokkuleppeid.
Segadust külvab ka teadmatus, millistel teedel võib elektritõukerataste ja muude elektriliste liikuritega sõita. Eesti liiklusseaduses ei ole neile masinatele definitsiooni, seega ei ole ka määratud, kus nendega sõita tohib. Politsei hinnangul tuleks ohutuse huvides püsida kõnniteel. Vaadates elektritõukeratast kui pisimopeedi, tuleks sõita auto- või jalgrattateel – viimaseid on aga vähe.
Seni kuni poliitikud, ametnikud ja juristid leiavad kompromissi ja töötavad välja uued regulatsioonid, võib politsei sõnul sõita elektritõukerattaga nii kõnniteel, jalgrattateel kui ka asulavälisel teel sõidutee ääres ohustamata seejuures teisi liiklejaid.
Tasub uutest headest liikumisviisidest rõõmu tunda, ent ka võimalikud riskid kindlustuse abil maandada. Millised võimalused selleks on?
On vaid aja küsimus, millal elektriliste väikesõidukitega ka Eestis tõsisemad õnnetused kaasnevad. Eeldatakse, et samal teel on sarnased liiklejad, kiirelt ent vaikselt lähenev rattur tuleb ootamatusena ja õnnetus on käes. Kuna inimeste harjumused ja ohutaju on aeglased muutuma, satutakse uute sõiduvahenditega maailmas õnnetustesse rohkem kui autodega.
Kindlustusadvokaat Olavi-Jüri Luik selgitab Äripäeva raadiole antud intervjuus, et kahjusaaja sõiduvahendile tehtud kahju ja ka ravikulud peab tasuma süüdlane. Isikule põhjustatud kahjusumma, sealhulgas ka kannatanu invaliidsuspensioni, võib sisse nõuda piirmääras kokku üle 5 miljoni euro. Kas me oleme näiteks lapsevanemana valmis sellist summat hüvitama?
Olavi-Jüri Luik rõhutab, et täna on need riskid liiga suured ning mõistlik oleks luua liikluskindlustusele sarnane vastutuskindlustuse süsteem. Arvestades, et sõitjad on sageli alaealised ning neil on ka kerge sündmuskohalt lahkuda, oleks see hea ja töötav lahendus kannatanu kahjude katmiseks.
Aga mida saab teha kohe nüüd? Kindlustusesti spetsialist Gustav Dudkin annab praktilist nõu, milliste kindlustusliikide vahel kaaluda, kui oled ise elektrilise liikuri kasutaja või soovid maandada liikluses tekkinud uusi riske.
Kui ohus on sõitja enda tervis, siis esimeseks kindlustuseks peaks olema kiiver ja kaitsmed; vigastuste ravil aitab Eesti Haigekassa. Vähendamaks majanduslikke riske, mis kaasnevad sissetuleku katkemisega mõneks ajaks või jäädavalt, tasub vormistada õnnetusjuhtumi- ja elukindlustus.
Kui ise õnnetus põhjustada ja teha kahju kellegi tervisele või varale – nt autole – tuleb see hüvitada. Selline olukord, ka juhul kui peab vastutama oma lapse tegude eest, võib kaasa tuua märkimisväärse kahju. Sellisel puhul on mõistlik sõlmida eraisiku vastutuskindlustus, rendimasinate puhul aga uurida, kas see on rendileandjal hinna sees.
Oma elektrilise masina lõhkumise puhul on võimalik abi saada kodukindlustusest.
Ei saa pead liiva alla pista: elektriliikurid on tulnud, et jääda. Et muutuvate regulatsioonide taustal parim kindlustusvalik teha, võib pöörduda KindlustusEsti sõltumatute spetsialistide poole, kes aitavad erinevate kindlustusfirmade võimaluste hulgast sobivaima kombinatsiooni leida.