Lugeja küsimus: „Sõiduk sõitis teelt välja vastu liiklusmärki. Politseid ei teavitatud ning kindlustusandja keeldus kahju hüvitamast kaskokindlustuse alt põhjendusega, et liiklusõnnetust ei vormistatud korrektselt. Kas antud keeldumine tundub tavapärane?”
Vastab LEXTAL-i advokaadibüroo vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik: Liiklusseaduse § 169 lg 4 sätestab: Liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli;
2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel;
3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed;
4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik;
5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.
Seega on küsimuses esitatud juhul sõidukijuht rikkunud liiklusseadust (eeldusel, et ta selle liiklusmärgi omanikuga pärast liiklusõnnetust ei vormistanud seda sündmust kirjalikult).
Kas kindlustusandjal on sellisel juhul vähendamise või keeldumise õigus oleneb muudest täiendavatest asjaoludest. Kindlustushüvitise vähendamine või keeldumine ei ole välistatud.
Näiteks on Tallinna Ringkonnakohus analoogses vaidluses, lahend_2-10-14648 leidnud: „Antud juhul ei vormistatud kohapeal kirjalikku arvamust ning seda ei saadudki teha, sest kahju saajat ei olnud kohal. Kuna kahju saajat ei viibinud kohal ning seetõttu ei olnud teada, kas kahju tekitamise eest vastutava isiku ja kahju saaja vahel on lahkarvamusi või mitte, siis pidi sõiduki juht teatama õnnetusest politseile ning tegutsema siis sealt saadud korralduste kohaselt. Kuna sõiduki juht aga seda ei teinud, siis on tema lahkumine liiklusõnnetuse paigast käsitletav omavolilise lahkumisena, mis vastavalt kindlustustingimuste p-le 6.1.1. annab aluse kindlustusandjale kindlustuslepingu täitmisest keelduda. Kindlustustingimuste p 6.1.1 sätestab võimaluse, et kindlustusandja võib hüvitise väljamaksmisest täielikult keelduda (arvestamata, milline on rikkumise mõju kindlustusjuhtumi toimumisele). Kuna VÕS § 427 järgi on kindlustusvõtja kahjuks § 452 lg-s 2 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine, siis on kindlustustingimuste p 6.1.1 tühine osas, milles see võimaldab kostjal jätta maksmata kogu kindlustushüvitise, kui kindlustusvõtja on rikkunud oma kohustust mitte suurendada kindlustusriski võimalikkust“. Antud kaasuses vähendas kohus kindlustushüvitist 50%.
Samas on Tallinna Ringkonnakohus analoogses vaidluses, lahend_2-08-3737 leidnud, et kindlustusandjal oli õigus 100% keelduda (antud kaasuses oli täiendavaks asjaoluks, et kindlustusvõtja tarvitas pärast liiklusõnnetust ja liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumist ka alkoholi): „Käesolevas asjas on tuvastatud, et hagejal lasus kindlustusvõtjana lepingust tulenev kohustus teatada õnnetusjuhtumist politseile ning jääda sündmuskohale ja ta ei tohtinud tarbida õnnetuse järgselt alkoholi. Tingimuste p 6.2.1 kohaselt peab kindlustusvõtja tegema kõik temalt mõistlikult oodatava võimaliku kindlustusjuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks. Liiklusõnnetuse korral tuleb lähtuda liikluseeskirja nõuetest. Kui liiklusõnnetuse tagajärjel on sõiduk liikumisvõimetu, tuleb viivitamatult teatada politseile ning kutsuda politsei sündmuskohale. Hageja on tingimuste p-s 6.2.1 sätestatud politsei kutsumise kohustust rikkunud vähemalt raske hooletuse tõttu. Nimetatud kohustuse rikkumine mõjutab otseselt kahju asjaolude kindlakstegemist. Kui hagejal puudus arusaam sõiduki kahjustuse ulatusest, tuli see välja selgitada…….. Tingimuste p 6.2.2 kohaselt ei tohi sõiduki juht lahkuda sündmuskohalt, vältida muul viisil kahju selgitamist või tarbida vahetult õnnetuse järgselt alkoholi. Õnnetuse järgselt alkoholi tarvitamine mõjutab otseselt kahju asjaolude väljaselgitamist. Nimetatud tegevus välistab muuhulgas sõidukijuhi joobe tuvastamise, mis omakorda takistab teha kindlaks kindlustusandja poolset kindlustuslepingu täitmise kohustuse ulatust. Tingimuste p 6.7.2 kohaselt vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest täielikult, kui kindlustusvõtja rikub muuhulgas p-s 6.2 sätestatud kohustust tahtlikult. Antud juhul on hageja seda teinud, mistõttu puudub kindlustusandjal kohustus kahju hüvitada“.