Eile Ülemiste järve hädamaandumise teinud lennuki õnnetus oli pigem „õnnelik” õnnetus. Inimohvreid polnud ning ka suuremat reostust on suudetud vältida. Samas tekitab selline õnnetus alati küsimuse:”Kui oleks olnud?”. Kes oleks siis vastutanud? Samuti paneb mõtlema see, et juurdepääs päästetööde alustamiseks oli komplitseeritud. Kuna tee väravani ja värav ise olid lume all.
Juurdepääsu küsimus. Vastavalt seadusele peab kinnistu omanik vastutama ametlike juurdepääsude korrasoleku eest. Teadmata täpselt piire ja määratletud kohustusi maaomanike vahel, on ilmselgelt siiski kellegi poolt jäänud midagi tegemata. Ja seda sõltumata aastaajast või sellest, et varasemalt pole midagi taolist toimunud. Kui selline kohustus on maaomanikul olemas, siis siit võib tekkida vastutuse nõue selle isiku vastu, kelle poolt tööd jäeti tegemata. Kui juurdepääsude puudumine oli kahjusündmuse likvideerimisele või ka selle tagajärgede vähendamisele määrava tähtsusega, siis on tegemist vastutuse teemaga. Kindlustuse seisukohalt aga võib siin tekkida küsimus, kas kindlustusvõtja on enda poolt teinud kõik vajaliku, et vastutusnõuet tema vastu ei saaks tekkida?
Olukorda süüvimiseks on hetkel infot liiga vähe. Asjaosaliste ring on selle juhtumi puhul väga lai, ning fakte täpsemalt teadmata, kolme sõnaga osapoolte vastutuse suurust kommenteerida on ilmselt siinkohal väga raske.
Üldjuhul on lisaks lennumasina enda kindlustusele olemas ka lennuki omaniku või operaatori vastutus. Eelkõige muidugi reisijate veo puhul, kuid ka puhtalt lennumasina omaniku vastutus tulenevalt lennumasinaga opereerimisest. Ei saa välistada, et käesoleva juhtumiga seoses võib tekkida nõudeid, mis suunatakse lennuki omanikule/operaatorile. Selleks võib olla ka näiteks lennuki poolt reostusega tekitatud kahjude hüvitamine.
Ettemõtlemiseni!
Toomas Leinsaar
Äriklientuuri juht
Alginfo allikas: www.delfi.ee