KindlustusEst Kindlustusmaakler varakindlustustoodete spetsialist Toomas Leinsaar:
Lähipäevil käis mitmetest uudistest läbi ülaltoodud teema. Arstide vastutus on oluliselt pikem ja keerulisem teema kui ainult kahe lausega kirjutada.
Ka kõige parem arst võib ühel hetkel eksida ning selle eksimuse hind ei pruugi sugugi olla mitte mõnikümmend või mõnisada tuhat krooni, vaid tegelikult terve inimese elu või töövõime kaotus, mida me esimesel hetkel ehk ei oskagi õigesti hinnata, kuid millel on kahjuks väga suur väärtus. Ja seda otse rahalises mõttes.
Mõistlik oleks juba täna muuta oma mõttemaailma ja kindlustust lugeda mitte kuluks vaid vastupidi, pikaajaliseks investeeringuks, mis peaks aitama meil kokku hoida ootamatuid ja ettenägematuid tulevasi kulusid, mille tekkimise eest me mingil moel siiski kaitstud ei ole.
Arstidel seadusejärgne kohustus omada erialase tegevuse vastutuskindlustust. Selle nõue on üldjuhul ka ilusasti täidetud. Järgmine moment aga on, kui suur peaks olema see vastutuskaitse suurus. Kuna seadus tänasel päeval näeb ette ainult minimaalse summa 500 tuhat krooni vastutuskahjude hüvitamiseks, siis sellest arstid oma kindlustuskaitse ostmisel ka lähtuvad. Mõelgem aga ise, et kas see number võiks ka sisuliselt olla vastavuses selle vastutusega, millega arstid oma töös igapäevaselt kokku puutuvad. Loomulikult ei ole vaja siin kindlustussummasid kunstlikult suureks ajada, kuid me võiksime siia tuua väikese paralleeli. Kas tõesti arstid hindavad oma patsientide elu ja tervise väärtuseks ainult 500 tuhat krooni? Kust nad seda nii täpselt teavad?
Kuigi arstide liidu juht kinnitab, et seni ei ole kindlustus kahjusid hüvitama pidanud, ei tähenda see sugugi, et selliseid juhtumeid ei ole olnud, mis oleksid endaga võinud kaasa tuua reaalse hüvitisnõude. Kindlustusjuhtumiks muutub asi alles siis, kui kahju kannatanud isik esitab juriidiliselt korrektse ja tõestatud nõude raviasutuse või arsti vastu tekkinud kahju hüvitamiseks. Kuna kõikide arstide vastu esitatud kaebusi (mis ei ole sugugi veel hüvitisnõue) vaatab läbi ka arstide “nõukoda”, siis pahatihti ei leita arsti tegevuses eksimusi või valeravi kasutamist. Kui patsient oma nõudes läheb siiski välja ka kohtuni, vaadatakse küsimuse arutamisel kindlasti jälle arstide “nõukoja” arvamust ning alles seejärel kõiki sündmusega seotud muid asjaolusid. Kui ka otsus tuleb siiski patsiendile soodne, ei pruugi arst enda vastu esitatud hüvitusnõuet edasi anda hüvitamiseks kindlustusseltsile. Tänasel päeval ei ole meie inimesed veel väga aktiivsed oma nõudmiste väljatulemisega, kui leitakse, et arsti tegevus on patsiendile kaasa toonud nii varalist kui ka isikukahju.
Eraldi teema on, millises osas kindlustusandjad tegelikult on valmis neid vastutusnõuetega seotud kahjusid ka sisuliselt hüvitama. Tõele silma vaadates on kindlustuslepingu tingimuste see osa meil täna väga “kõhna”. Võrreldes meie Eesti kindlustusandjate kindlustustingimusi nende kolleegide omadega piiri taga konkreetselt just arstide erialase tegevusega seotud vastutuskindlustuse osas, siis siin on arenguruumi meil veel piisavalt.
Samas kindlustuskaitse laiendamine kindlustusandja poolt toob kindlasti kaasa kindlustushinna tõusu, sest suurem võimalus kahjusid hüvitada eeldab vajaduse ka koguda suurem rahaline kate nõuete hüvitamiseks. Kas ja millised on meie meditsiinis täna võimalused aga tõsta otsese raviga mitteseotud kulusid, on kahjuks kõigele teada. Seega tegemist on suletud ringiga, kus kõikidest osapooltest jääb kõige nõrgemaks lüliks just see tavakodanik, kelle jaoks ju kogu arstiabi süsteem tegelikult töötabki.
Lühidalt kokkuvõttes võiks asja vaadata nii. Patsientide teadlikkuse kasv toob kaasa suuremad hüvitusnõuded arstiabi teenuse osutajate vastu; suuremad nõuded eeldavad arstide poolelt ka suurema kaitse vajadust rahaliste nõuete hüvitamiseks; suurem kaitse eeldab paremaid kindlustustingimusi ja samas ka kindlustusseltside soovi saada suuremat rahalist katet selleks läbi kindlustusmaksete; suuremad kindlustusmaksed survestavad kogu meditsiinisüsteemi rahalise finantseerimise poolt, mis lõpptulemusena tingib arstiabi teenuse kallinemise. Lisakulusid aga kahjuks ei soovi meist keegi.
Ettemõtlemiseni!