Lugeja küsimus: „Kuidas toimub väljamaksmine, kui inimesel on näiteks korraga jõus kaks õnnetusjuhtumikindlustust või kindlustatud on surmajuhtum, invaliidsus, ajutine vigastus? Kas väljamakse tehakse mõlemast poliisist vastavalt tingimustele või võib üks selts keelduda? Siis kumb? Mis alusel? Sama õnnetusjuhtumi ja elukindlustuse poliisi puhul, kui isik sureb õnnetuse läbi?”
Vastab LEXTAL-i advokaadibüroo vandeadvokaat Alar Urm:
Mitmekordne kindlustus ehk topeltkindlustus on olukord, kus mitu kindlustuslepingut kehtib samaaegselt, sama kindlustusjuhtumi suhtes ja summa, mis kuuluks kõigi lepingute alusel maksmisele on suurem kui tekkinud kahju või kindlustatud asja väärtus. Sellisel juhul on mõlemal kindlustusseltsil kohustus maksta hüvitis solidaarselt.
Siiski ei saa nõuda kokku suurema summa hüvitamist, kui tegelik kahju suurus. Kui mitmekordne kindlustus on sõlmitud mitmekordse hüvitise saamise eesmärgiga, siis selline kindlustusleping on tühine. Niisuguse eesmärgi peab tõendama kindlustusandja. Mitmekordse kindlustusega seotut on reguleerib võlaõigusseadus. Sageli on sellekohane regulatsioon ka kindlustuslepingu tingimustes.
Samas, erinevalt kindlustatud varast (asjadest), pole inimese elul, tervisel ja kehaosadel hinda. Seepärast on õnnetusjuhtumikindlustuse ja riskielukindlustuse puhul olukord seoses mitmekordse kindlustusega märksa huvitavam. Nimelt on mitmekordse kindlustuse regulatsioon seaduses paigutatud kahjukindlustuse alla ja sellest tulenevalt võib ju väita, et elukindlustuses ei ole mitmekordne kindlustus üldse probleem. Tegelikult võib probleem olla – pettused.
Seaduse põhjal ja kui tüüptingimused piirangut ei sätesta, on nii, et kui keegi soovib riskielukindlustusega enda elu kümnes kindlustusseltsis kindlustada miljonile, siis surma puhul, tuleb teha 10 miljonilist hüvitamist. Sama ka õnnetusjuhtumi kindlustusega. Kui kellelgi on õigus seltsilt saada murtud sõrmeluu eest näiteks 300 € ja tal on niisuguseid lepinguid 10 ja ei saa tõendada, et isik murdis oma sõrme tahtlikult, tuleb hüvitis välja maksta.
Iga hüvitamine toimub antud kindlustuslepingu tingimuste ja ka seaduse alusel. Kindlustushüvitise taotleja kohustus on tõendada, et toimus kindlustusjuhtum. Kui kindlustusselts hüvitamisest keeldub või hüvitist vähendab, siis on kindlustusseltsi kohustus tõendada, et selleks on alus.
Eeltoodud reeglid rakenduvad kui kindlustatud on täpselt sama risk. Samas on kindlustatud risk sageli piiritletud igas lepingus erinevalt ja erisusi võib olla ka esmapilgul sarnaste kindlustuslepingute puhul. Näiteks – kui üheaegselt kehtivad õnnetusjuhtumi kindlustus ja elukindlustus kusjuures elukindlustuse leping on kogumisleping st kindlustusandjal on kohustus maksta kindlustusmaksete ja nende kasvu arvel tekkinud rahasumma – sellisel juhtumil tuleb kindlustatu surma korral, kui see on kindlustusjuhtum, maksta kogu hüvitis mõlema kindlustuslepingu alusel.
Küsi lisainfot õnnetusjuhtumikindlustuse kohta: www.kindlustusest.ee/onnetusjuhtumikindlustus