Statistikaameti andmetel oli 2010 aasta augusti seisuga Eestis uppunud juba 80 inimest. 2009 aastal kokku oli sama arv vastavalt 63 inimest.
Õnnetused ei käi mööda kivisid ja kände, vaid ikka mööda inimesi. Igapäevaelus me sellele ei mõtle, seni kui see ei mõjuta mõnda meie lähedast või hoopis tuntud inimest, kelle surm või invaliidsus meedia tähelepanu pälvib. Siis ehk käib korraks peast läbi, et kui minuga midagi sellist peaks juhtuma mis siis? Kui meie olemasolust sõltuvad ka teised inimesed – lapsed ja elukaaslane siis jääb see mõte eriti vaevama.
Ärge jätke siis seda uitmõtteks, vaid võtke asi ette. Elementaarne õnnetusjuhtumikindlustus võiks igaühel olla. Selle vormistamine on lihtne ja maksed mõistlikud.
Näiteks õnnetusjuhtumikindlustuse, kus surmajuhtumihüvitis 0,5 milj. ja invaliidsushüvitis 1 milj. krooni võib saada umbes 585 kr. (naine) või 1100 kr. (mees) eest aastas. Võrrelge seda korraks oma neljarattalise sõbra aastase kaskokindlustuse hinnaga. Muidugi võib näites toodud poliisi täiendada mitmete lisahüvitistega (valuraha, raviraha, päevaraha). Samuti panna kindlustuskatte alla ka erinevaid riskiohtlikke hobid ja harrastused. Igaüks saab spetsialisti soovitustega arvestades ise otsustada, mida ning kui palju ta vajalikuks peab kindlustuspoliisile lisada. Peaasi on teha esimene samm ja alustada tegutsemist. Hingerahu ja lähedaste heaolu on seda kõike väärt!
Karin Sepp
Elukindlustuse spetsialist
KindlustusEst Kindlustusmaakler