Kuldnoka tänaval toimunud sündmuse puhul tekivad kindlasti küsimused, kuidas kindlustus käituks oma kindlustusvõtjatega juhtunu puhul. Kõigil neil kindlustusvõtjatel, kes antud majas on oma korteri kindlustanud, peaksid hetkel olema suhteliselt rahulikud, sest tegemist on kindlustusjuhtumiga. Tõsi, siin on siiski üks moment, et kas kindlustatud on ainult korteri siseviimistlus või korteri mõtteline reaalosa.
Siseviimistluse kindlustuse puhul peaks kindlustus katma kulutused sanitaarremondile (tahmakahjustuste likvideerimine, kustutusveest tekkinud kahjud, korteri siseuksed). Reaalosa kindlustatutel on abi veidi suurem ja kindlustus peaks aitama katta ka lisaks siseviimistlusele hoone välispiiretega seotud kahjusid ning ehituse üldiste konstruktsioonide taastamisega seotud kahjusid. Seda muidugi vastavuses korteriomaniku reaalosale kogu hoone pinnast. Siseviimistluse kindlustatutel tuleb aga kindlasti leida lisavahendeid nende kahjude likvideerimiseks, mis on seotud hoone põhikonstruktsioonide remondiga.
Veidi üldistades juhtunut traagilist sündmust võiks siiski teada, et kui näiteks sama korteri omanik on ka oma eluruumi kindlustanud, siis eeldusel, et on toimunud mingi õnnetusjuhtum, kindlustusandja hüvitab ka sündmuse põhjuseks olnud korteri remondiga seotud kulud. Kui aga selle korteri omanik kutsus plahvatus esile teadlikult/tahtlikult, siis kindlasti kindlustusandja sellele kindlustusvõtjale kahju ei hüvita. Lisaks on ka küsimus, et kas kindlustusvõtja võis seaduslikult kodus hoida materjali, mis omab kõrgendatud plahvatus- või tuleohtu. Kui seaduse järgi oleks see olnud lubatud, siis kas sellest on informeeritud ka kindlustusandjat? Paljugi sõltub siin konkreetsest kindlustusandjast, tema lepingutingimustest ning ohutusnõuetest.
Kindlasti raskeimas olukorras on need kõrvalkorterite omanikud, kes ei oma hetkel kindlustuslepingut, kuid kelle kodu on sellise juhtumi puhul kahju saanud. Teoreetiliselt on võimalik siin esitada koondnõue kõikide kannatanute poolt kahju tekitaja suhtes. Kui aga kahju tekitajat juhtunud sündmuse tagajärjel enam ei ole, siis puudub ka sisuline võimalus tekkinud kahju hüvitamiseks nõuet esitada. Juhul siiski, kui korteriomanikul oleks olnud kindlustusleping, millel on juures ka vastutuskindlustuse osa, siis on võimalus katta kahju tekitaja vastu esitatud nõuded kuni poliisil fikseeritud vastutuskindlustuse hüvitussumma piires. Seda muidugi eeldusel, et sündmuse põhjus oli ootamatu ja äkiline, ning mitte tahtlikult esile kutsutud.
Ettemõtlemiseni!
Kommenteerimise alginfo artikli allikas: www.epl.ee