Kindlustusseltside esimesed signaalid, et kahjude arv on hakanud tõusma, ei ole väga üllatavad. Möödunud talv ja suured lume ning jääkuhjatised teede ja tänavate ääres on üheks kindlaks põhjuseks avariide tekkimisel. Piiratud nähtavused tänavanurkadel peateele väljasõidul, tänu lumevallidele kitsenenud sõiduradadel, märtsikuine hommikune teedele tekkiv jää on seejuures väga tavapärane põhjus. Seega kahjude arvu tõus ei pruugi mitte tähendada meie liikluspildi halvenemist vaid pigem seda, et läbi ostetud kindlustuslepingute soovitakse saada ka rohkem reaalset hüvitist tekkinud kahjudele. Väga sooviks, et kindlustusseltsid ei tõttaks siin tegema kiirustades järeldusi kindlustushindade tõusu vajaduseks.
Kui kindlustusandja märgib, et suurima lume ajal – jaanuaris-veebruaris ei ole oluliselt kahjude arv muutunud, siis märtsis toimunud muutused tuleb senisest suuremas osas ikka kirjutada ilmastiku ja looduse kontole. Puudelt langev lumi ning katustelt kukkuv jää ei saa jääda olemata, kui talv on selleks piisavalt tööd teinud. Samas võib hinnata autokahjude arvu edasist tõusu, millele oma kindla jälje jätab ka üldine majandusseis. Kahjud, mille osas varasemalt löödi käega, lastakse nüüd kindlasti seltsides fikseerida ning remondid kindlustusandja kaudu hüvitada. Väga tõsise tõuke selleks on andnud ka liisingfirmad, kes autosid tagasi võttes lasevad teha põhjaliku ülevaatuse ning vähimagi defekti korral suunavad auto remonti. Kulud suunatakse seejuures loogiliselt kaskokindlustuse lepingu alusel kindlustusseltsidesse. Kui liikluse seisukohast raske kevad oma teedelagunemise ja kivide lennutamisega tuuleklaasidesse läbi saab, ehk siis kahjud ka jälle stabiliseeruvad. Ja kui ka kahjude arv võrreldes eelmise aastaga natuke suurenebki, siis võrreldes ülemöödunud aastaga oleme ilmselt ikka veel vähenemise poole peal. Kindlustust ei ole võimalik vaadata ainult kahe kindlustuslepingu osapoole omavahelise suhtena. Kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahelistele suhtele avaldavad oma tugevat mõju hoopis kolmandad osapooled – teedehoiuks eraldatav raha, liisingfirmade nõudmised, kinnistuomanike vähesed rahalise võimalused katuste puhastamise, jne. Üldise kokkuhoiu ajal suundub kulude teravik paraku alati kindlustusandjate poole. Aga headel aegadel on selleks ju seltsid omale piisavalt reserve kogunud.
Ettemõtlemiseni!
Äriklientuuri juht
Alginfo allikas: www.e24.ee