Lumerohke talv paneb proovile nii majade ehituskvaliteedi kui ka kindlustuslepingute vastavuse lume ja jää põhjustatud kahjule. Kuigi pakase tekitatud kahju kaudne põhjus on üks, ei saa majaomanikud ega ühistud loota maja katusele langenud puu või aknasse ja auto katusele pudenenud purikate eest alati ühtmoodi võrdset hüvitamist.
Sulava lumega siseruumidesse valgunud vee kahju korvab kindlustus vaid erandjuhtudel, sest põhjuseks on enamasti ehitusvead, mitte mõni ettenägematu sündmus.
Teine lugu on aga süütutele kolmandatele isikutele ehk möödakäijatele või -sõitjatele tekitatud kahjuga. Tapal 13 maja haldava Peeter Lauringu sõnul tasub korteriühistul teha lisaks nn majakarbi kindlustusele kindlasti ka vastutuskindlustus. „See suurendab makse suurust küll kümnendiku võrra, aga siis on ka natukene rahulikum elada,” ütles ta.
Eelmisel nädalal Tallinnas maja räästast purikate eemaldamise käigus vigastati trepikodade varikatuseid, autot ja lõhuti kaks korteriakent. Kahju ulatub mitmekümne tuhande kroonini. Juhul kui ühistu on teinud vastutuskindlustuse, hüvitab kindlustusselts kahju sõltumata sellest, kas kannatada said majas elavate inimeste või kolmandate isikute sõidukid.
Lumesadu pole ootamatu
Majasid ohustavate puude põhjustatud kahju korvamine pole nii üheselt selge. Tavalise n-ö karbikindlustuse puhul saab hüvitist juhul, kui tuule kiirus oli kahju tekkimise ajal üle 20 m/s. On kindlustusseltse kelle koguriskikindlustuse puhul korvatakse aga puudest-okstest hoonele tekitatud kahju sõltumata tuule kiirusest, kui juhtum oli ootamatu ja ettenägematu. Ent kui lund on puudele sadanud juba nädalaid nagu praegu Eestis, siis pole juhtum suure tõenäosusega ikkagi ootamatu.
Allikas www.epl.ee
KindlustusEst Kindlustusmaakler varakindlustustoodete spetsialisti kommentaar:
“Nagu ka artikli pealkiri ütleb, sõltub lume ja jääpurikate poolt tekitatud kahju hüvitamine konkreetsest kindlustuslepingust. Siin võib appi tulla korteriühistu vastutuskindlustuse leping. Ühistu peaks pöörama tähelepanu sellele, et kui katuste ja räästa puhastamist teostatakse ise ning selle käigus kahjustatakse trepikodade varikakatuseid või aknaid, siis sellises olukorras kindlustusselts tõenäoliselt seda kahju ei hüvita. Samas kolmandatele iskutele ja/või nende varale tehtud kahjud hüvitatakse (nt.: sealhulgas ka ühistu enda liikme sõiduk). Paljugi sõltub siin kindlustuslepingus kokkulepitud tingimustest. On hea, kui omatakse hoone ehk siis kinnisvara haldamisega seostud vastutuskindlustust. Tähele tasub panna, et kui korteriühistu tellib antud töö mõnelt (hooldus)firmalt, siis oleks igati tark küsida, kas sellel ettevõttel on oma tegevusest tuleneva vastutuse kohta kindlustuspoliis olemas. Töö käigus tekitatud kahjujuhtumis jääb vastutajaks töövõtja. Töövõtja vastutuskindlustuse poliisi olemasolu peaks aitama katta töö teostamise käigus kolmandatele isikutele tekitatud kahju. Kolmandaks isikuks sellises olukorras on siis ka töö tellinud korteriühistu või majaomanik. Seega enne töö kallale asumist visake pilk peale oma kindlustuslepingule või laske seda teha kindlustusspetsialistil. Teadmisest, et mingi kindlustusleping on ju olemas, ei pruugi reaalses õnnetuse toimumise olukorras sisulist kasu olla.”
Ettemõtlemiseni!